domingo, 8 de março de 2009

BUBISTA: MARKAS I KORS D BITXS

BUBISTA: MARKAS I KORS D BITXS


Na Bubista, durant kandad tenp(u), jent tinha 3 (tres) amor: peska, agrikultura i pekuaria.

Nos kantiga, nos muzga, nos bodj, nos luta/keda na areia, nos gonx (pur dent/fora), nos kunkista, nos numinha (Budinh, Kabalon, Mox, Rus, Lora, Bur, Bronk, etc.) sta relasionod k kes atividad(i). Fui nes anbient d amor pa terra k N pasa part d nha juventud. Pur is(u), N sinti ku lijitimidad pa skribe es linhas, nun “Bubista mitigod”, sobr markas i kors d bitxs d Bubista, k sta ta ba ta pirde na tenp(u).

Oj, pok e kel k ta kunxe sis marka. Inflisment, oj priokupasons e TURISMU (terrurismu) k ses “barrakas” i tud kes ot mal. Era d “na Bubista ka ta ftod” dja kaba! N ta spira mo es artig(u) ta liba sis distinatariu (partikularment, kabrers rezident i naun rezidenti) a rifliti sobr es nos tradison, pa ka txa-l mure sima kabra na dekada d sesenta.

Na Port (Vila d Sal-Rei) i na Rabil era nurmal inkuntra psoas k es 3 (tres) mod d vida (atividad) – istu e, un piskador ta izersiba ainda atividad d agrikultura i pekuaria, tud na mesm(u) tenp(u). Ma, mas kumun/normal, era un kazament(u) entr pastor i agrikultor.

Pa ivitaba kunflit(u)s entr agrikultor i pastor, fui trasod/dlimitod territoriu/zona pa kada un, vedod pur TAPADA (grands mur konstruid d pedra) i ez/es institui fiskais florestal i kurral d kunsedj (prizaun) na kada puvuasaun pa dete infrators (animais inkuntrod na zona agrikula), k so era libertod mediant pagament d un koima o post na prasa pa ramata kond sis don ka taba parse. Na ons d seka/kriz (pur izenpl, na ons d 60) Kanbra, sen remed/alternativa, taba sulta es animals pa es ka murreba d fom ftxod/inkarserod.

Aktualment, tud sta mudod: ka ta izisti nen fiskal nen kural d kunsedj nen zona d pastaja nen tapada nen manifest nen dizima nen kes librona d rejist d propriedad. Es libronas ba pa Praia o es dzaparse d Repartisaun d Finansas i Kanbra Munisipal tma d lum uns ons pa tras. Sima ta flod: “dja ka ten lei nen autoridad”! I kada un e livr pa faze akel k da-l na kabesa. Binde txon d ot, furta bitx d jent, okupa orta (propriedad) d jent – tud na diskontra, frut d falta/pasividad d autoridad, prinsipalment dpos di Dimokrasia di 1991!

Ago kunflits ten ots ator (tubaron, martel i azul, nasionais i stranjers) na briga pa fatia d propriedad: Stod, Kanbra i alguns proprietariu. Nha Vaun dja flaba mo: “Bubista dja ba oga box”! Ago ots ta fla mo “Bubista dja manxe”! Nes neo-liberalismu kapitalista (post en kauza na aktualidad!), amin, N ten sudad d suseg – d Bon Suseg d antigament!


MARKAS I KORS

Sima Tumas d Mon Palapa ta fla: “Un bon kabrer e akel k ta kunxe markas i kors d bitxs!” Pa N ganha es statutu d “bon kabrer”, N pruveita stadia d Nha Vaun na Sal, spesialista nes art, pa N prista prova d Markas i Koris d animals (kabra, baka, karner, etc.). Dpos des izam(i), N sta ben tinta da un splikasaun d nha intendiment sobr es materia, tmond (kunsiderond) bitx kom materia d stud(u).
MARKA e un sinbl(u) stanpod na uredja d kabra/karner/baka, fazed k faka i k e rejistod na Kamara Munisipal pa pasa ta ser legal. Jeralment, el e pasod d pai pa fidj (jerasaun pa jirason). Pur ezenpl, nha pai i Tiu Djonga arda (erda) marka d nha avo Pakalin(u) o nho Arkulin(u) – sima era kunxid(u). Bitxs grand, sima kabol i bur/burr/oz, e (era) markod k ferr(u) kent, pasod nun part d korp (pskos o na ot lugar) k jent ta udja. Baka inda pude ser markod k es prusese d ferru kent o markadu na uredja, sima kabra.

Pakalin, nha avo, kom(u) un grand spesialista/dator na si tenp(u), era txmod pa faze es operasaun d marka o kunsulta bitxs.
TIP(U)S D MARKAS
LASKA (\ o /) pur dent/fora – kort inklinod / (oblikuo) dod na ponta d uredja;
SAPA ( __ ) – kort na urizuntal na ponta d uredja;
RATXA ( | ) – kort na vertikal na ponta d uredja;
GOLP (\ o /) pur dent/fora – kort inklinod na lateral d uredja;
NOK (U) pur dent/fora – kort k forma d U ditod (konkavu);
FRA (O) – sirkulu/brok na sentr d uredja;
FARKUDJA (V) – kort tip V na ponta d uredja.

Atrabes des markas baziku/primariu, kada kriador ta furma se marka, sima na izenpl mustrod li d box na pont 1 (un) i 2 (dois).
KONTRA-MARKAS

Kontra-markas e un alterasaun d marka d urija, txeu bez uzod pa falsifika es marka. Pur izenpl, marka d urija Sapa / Ratxa / Golp pur fora, ta mitid mas un Golp pur dent o un Nok (dent/fora) o Fra.

Kada kriador ten si marka. Pur izenpl:
1) Marka d Pakalin e:
UREDJA DREITA

Sapa / Ratxa / Golp, pur fora
UREDJA SKERD
Laska, pur dent / Golp, pur fora
2) Marka d Juvino Silva Brito e:
UREDJA DREITA
Fra / Ratxa

UREDJA SKERD
Sapa / Golp, pur Fora
KORS
Na kors no pude nkontra kors primariu/baziku (un so kor) i kors sekundariu (mistura d kors). Alguns des kors (d difisil diskrisaun, na auzensia des, pa ken dja ten txeu tenp fora d kunviu k bitxs) ta fka abert(u) – k sinal (...) – pa prosimu opurtunidadi. Pur is, N ta pdi pa kunprensaun pa algun falha.

KORS PRIMARIU

Bronk/Branka
Burmedj/Burmedja
Fusk(a)
Lor(a)
Mader(a)
Marel(a)
Milod/Milada (Oz)
Kastonh/kastanha
Pret(a)
Rus(a)
Santxa/Sontxa (Bur)

KORS SEKUNDARIU
Albasan* (uredja/rasa Arb)
Algaria* (uredja Arb): pret + ping radond bronk
Brazina (tip galinha d mot)
Lagarxada/Lagarxod* (pret liz + bronk/kastonh d box barriga)
Mul (kafe k let)
Nid* (pret/kastonh)
Razuedj (...)
Siad/Siod* (pret/bronk)
Sarnhada/Sarnhod
Sdjod/Sdjada* (...)
Preta Fugera(...)
Un mut obrigad pa Djon Murais, Tumas, Armando, Mana i Finha pa sis(ses) kontribut/ajuda nes artigu.

Djasal, 26 d Fevrer d 2009

Olisanto Kabrer/OLIMAR
___________
* Kor k ten bronk misturod k ot kor.